Bekkeri sadam täna

Bekkeri kaubasadam asub Kopli poolsaare läänekaldal Põhja-Tallinnas. Bekkeri ja Meeruse sadam hõlmab 26.1 hektarit ning on suurusjärgult võrreldav Tallinna Vanalinnaga (35.3 hektarit).

Bekkeri sadamas on ainulaadne võimalus luua terviklik linnaosa koos moodsat elukeskkonda toetava infrastruktuuriga, selle asemel, et ehitada täis elumaju.

Bekkeri City tulevik

Koostöös KTA-Kadarik Tüür Arhitektid bürooga esitleme uut linnaruumi, mida kujundavad kaks peamist jõujoont: mereäär ja tööstuspärand.

Bekkeri City koosneb Bekkeri Kvartalist ja Meeruse sadama arendusest.

Planeering linnaosa tasandil

Kavandatav arendus on mastaabilt linnaosa mõõtu, mistõttu on lisaks elu- ja kommertspindadele võimalik luua roheline, mitmekesiste funktsioonidega keskkond.

Tiheduse planeerimisel on arvestatud, et arenduse keskmesse ning mereäärse promenaadi äärde saaks tekkida kriitiline mass liikumist, et piirkond oleks atraktiivne nii tänava tasapinna väikeäridele, kohvikutele, restoranidele kui ka suuremat pinda hõlmavatele teenustele nagu poed, jõusaalid, kinod, tervisekeskused. Tänu tiheduse loomisele arenduse südamesse ja promenaadi äärde on võimalik arenduse servadesse kavandada rahulikuma tempoga elamukvartaleid.

Bekkeri City soojendamiseks ja jahutamiseks rajame mereveel põhineva keskkonnasäästliku süsteemi. 

15x15 minuti linn

Bekkeri Citys elades ja töötades on võimalik jalgsi ja rattaga kõikjale mugavalt ja ohutult kuni 15-minutiga kohale jõuda. Auto pole siin pealesunnitud kohustus vaid lisavõimalus. Teistesse Tallinna linnaosadesse saab siit samuti 15-minutiga nii bussi- kui ka tulevikus kvartalini jõudva trammiga.

Kopli taasavamine rahvale

Muudame Bekkeri tööstuspärandi kõigile avatud vabaks ruumiks ja taastame ligipääsu mere äärde pärast 100-aastast pausi. Betoonslipp, mida eelmise sajandi alguses kasutati laevade vette laskmiseks, muutub koos sinna ümber kavandatava pargialaga uue kvaltali südameks.

Mereäärse promenaadi keskpunkti reserveerime ala, kuhu võib tulevikus rajada uue Ooperimaja - hoone, millele on otsitud sobilikku krunti alates Eesti taas-iseseisvuse saavutamisest.

Q: Kas Tallinnal on vaja veel ühte kinnisvara arendust?

Tallinn kasvab, kuid mõistliku hinnaga kvaliteetsest elupinnast jääb puudu.

Tallinna elanike arv on kasvanud viimase 10. aastaga circa 10% ning nõudlus kvaliteetse elupinna järgi on vastavalt tõusnud. 

Vabad krundid Tallinna linnas kahanevad kiiresti, mida ilmestab kinnisvara hindade kahekordistumine sama 10-aastase perioodi  vältel. See on hakanud pärssima kinnisvaratehingute arvu ka juba enne 2020. aasta koroona kriisi.

Olukorra leevendamiseks on Tallinnasse vaja rajada rohkem taskukohaseid elupindu, kuid ainuüksi majade ehitamisest ei piisa. Vaja on luua terviklik elukeskkond koolide, töökohtade ja vabaaja veetmise võimalustega.

Q: Miks oleks vaja Bekkeri sadama otstarvet muuta?

Selle asemel, et hoonestada linna-äärseid rohealasid on parem ümber rakendada olemasolevat tööstusmaad. Kohalik elanikkond voidaks juurde uue avaliku ruumi ja pääseks randa.

Tallinna jätkuva kasvu rahuldamiseks on võimalik liikuda järjest kaugemale linna piiridest, millega paratamatult kaasneb rohealade asendamine hoonestusega ja suurenenud liikluskoormus linna sissesõidul. Alternatiiviks on Tallinnas asuva tööstusmaa sihtotstarvet muuta.

Suur suletud mere-äärne tööstusmaa saaks olla uus rahvale avatud roheala.

Tallinna elanike arvu tõus nihutab linna raskuskeset lääne poole - kõige kiiremini kasvanud linnaosad olid eelmisel aastal Kesklinn (+2.5%) ja Haabersti (+1.4%). Bekkeri lisaks kinnisvaraturule mereäärset elamispinda ning toetab linna kasvu lääne- ja põhja Tallinnas.

Täna on Bekkeri territoorium avalikkusele suletud ning siin käib vilgas kaubasadama töö. Samu sissesõidu teid kasutavad nii sadamat teenindavad raskeveokid kui ka kohalikud elanikud ning Põhjala tehase kasvav kogukond. Sadam töötab 24/7 ka nädalavahetustel ning on üsna tavaline, et päeva jooksul sõidab siit sisse 500 raskeveokit. Naabruskonna inimesed on aastaid kurtnud müra, tolmu ja suure liikluskoormuse üle mis paratamatult sadama tööga kaasneb.

Bekkeri tööstusmaa otstarbe muutmine avab ranniku rahvale ja loob uue rohelisema keskkonna.

Q: Mis eelised annab Bekkeri City suurus?

Vaid linnaosa tasandil planeerides saame rahuldada kasvava linna vajadusi. Lisaks on keskkonnasäästlike energialahenduste rajamiseks vaja ehitada rohkem kui paar elumaja.

Üksikud kortermajad pakuvad küll uusi kodusid, kuid ei tekita terviklikku keskkonda kui puudub toetav infrastruktuur - kool, lasteaiad, terviseasutused ja spordirajatised. Bekkeri City võiks olla midagi enamat kui kinnisvaraarendus. See saaks olla tuleviku linna mustand.

Ala suurus võimaldab luua avaruse hoonete vahel, tekitada laia rannapromenaadi ning rajada haljastus, mida praegu sadama territooriumil pole.

Keskkonnasäästlike energialahenduste ehitamiseks on vaja mõõtkava ning Bekkeri City asukoht ja suurus lubaks mõlemat.

Q: Kuidas on Koplis lood liiklusega?

Kopli liikluskoormuse kohta esineb mitmeid vastakaid arvamusi. Kindel on aga see, et tänane transiitliiklus Koplisse on oluliselt madalam kui Nõukogude perioodil. Sellel ajastul sõitis Koplisse trammi- ja bussiga üle 34,000 inimese päevas ehk üle 10% kogu Tallinna toonasest elanikkonnast.

Liikluskoormuse vähendamiseks võtame kasutusele järgnevad meetmed:

1. Sadamatöö lõpetamisega kaob sadamat teenindav raskeveokite liiklus, mis tipp-perioodil ulatub 500 raskeveokini päevas. 

2. Kuna kõik vajalikud teenused on Bekkeri City 15-minuti kaugusel, kaob vajadus igapäevaselt kesklinnas käia.

3. Kavandatav trammi- ning bussiühendus tagab kesklinna jõudmise 15-minutiga. 

Q: Kuidas kavatseme vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid?

Merevett kasutav kaugküte

Merevett saab kasutada soojusenergia allikana aastaringselt, et vähendada traditsiooniliste kütuste kasutamist, vähendades jooksvaid küttekulusid ja negatiivseid keskkonnamõjusid.

Kuidas see töötab?

Tsentraliseeritud küte nõuab kergesti kättesaadavat soojusallikat ja kasutab seda tõhusamalt kui üksikud hooned. Rohelise soojusallika kasutamisel saab kasvuhoonegaaside heidet veelgi vähendada. Bekkeri Citys pakub otsene juurdepääs mereveele ideaalset soojusenergiaallikat aastaringselt.

Mereveel töötavad keskkütteseadmed koosnevad süsteemist, mis töötleb merevett suvekuudel soojusvaheti- ja talvel soojuspumba kaudu (kuna erinevad veetemperatuurid nõuavad kasutamiseks veidi erinevaid süsteeme). Sellisel moel saadud soojusenergiat kasutatakse vee soojendamiseks, mida omakorda kasutatakse kodude kütmiseks. Merevee küttega ühendatud hooned peavad seetõttu liitma  sooja vee oma süsteemidega, mitte külma vett eraldi kuumutama.

Mis on merevee kütte eelised?

Elanikud maksavad merevee soojendamise eest vähem, säästes samal ajal keskkonda. Kuna Bekkeris on otsene ligipääs mereveele olemas saab sellist kütet kasutada kogu linnaosa tarbeks.

Kas seda on tehtud mujal?

Jah, mereveel põhinevad kütte- ja jahutuslahendused on Skandinaavia maades saamas tavapäraseks. Vesilennukite angaar on Eesti tuntuim näide, kus merevett kasutatakse nii kütmiseks kui ka jahutamiseks. Sealne lahendus varustab küll vaid ühte hoonet, kuid sarnast lahendust saaks kasutada ka linnaosa tasandil, kui see on projekteeritud ja ehitatud integreeritud süsteemina.